RISTISÕDADE LÕPP
Eesti vallutamine ei lõpetanud ristisõdasid, sest ordu tähelepanu oli veel suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240 a. vallutati ristisõdijate poolt Koporje Ingerimaal ning Irboska ja Petseri. Novgorodi vürst Aleksander lõi 1240 a. Neeva lahingus Rootsi ristisõdijaid ja sai aunimeks Nevski. Ta vallutas tagasi ka Koporje ja 1242 a. tungis ta Tartumaale. Tartus aga olid Vene väed sunnitud põgenema ja neid asuti jälitama. 1242 a. 5 aprillil sattusid ristisõdijad ja Vene väed kokku Lämmijärve idakaldal. Sakalased piirati sisse ja seetõttu eestlased põgenesid. Ristisõdijate ja eestlaste kaotused olid suured ning Vene väed saavutasid täieliku võidu. Selle Jäälahinguga lõppesid ristisõjad itta. Liivi ordu suhted Leeduga kujunesid raskeks, sest neilt saadi mitmeid kordi lüüa. Leedulased korraldasid raskeid rüüsteretki Vana-Liivimaale. 1270 a. ründasid orduväed Karuse lähedal leedulasi, kuid see ebaõnnestus. Lahingus hukkus ka ordumeister.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. N-täht
Lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. D-täht
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!