VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Algebralised murrud
xy-koordinaatsüsteem
Kell ja kellaaeg
Protsendid põhikooli matemaatikas
Väike protsendiamps
Peastarvutamine I kooliastmele
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonid ja nende graafikud
Lahutamine 20 piires
Numbrilised seosed
Protsendi rakendused igapäevaelus
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Näide: 
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
