VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Väike protsendiamps
Kirjeldav statistika
Ruutvõrrand
Algebralised murrud
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Protsendid põhikooli matemaatikas
Peastarvutamine I kooliastmele
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 10 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ratsionaalavaldised
Näide: 
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
