PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Algebralised murrud
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikud
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Tasandilised kujundid
Protsendid põhikooli matemaatikas
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik liitmine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Kirjalik lahutamine
Numbrilised seosed
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1 m = 100 cm = 0,001 km, siis on 1 cm 100 korda väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm = 0,00001. Seega 4 cm = 0,00004 km.
MÄNGUD:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!