PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Protsendid põhikooli matemaatikas
Numbrilised seosed
Peastarvutamine I kooliastmele
Ratsionaalavaldised
8. klassi matemaatika teooriavideod
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Väike protsendiamps
Kirjeldav statistika
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik liitmine
Kell ja kellaaeg
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Hariliku murru kordamine
Väike algebraamps
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1 m = 100 cm = 0,001 km, siis on 1 cm 100 korda väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm = 0,00001. Seega 4 cm = 0,00004 km.
MÄNGUD:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

