NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Funktsioonid ja nende graafikud
8. klassi matemaatika teooriavideod
Funktsioonide graafikud
Kirjeldav statistika
Peastarvutamine eelkoolile
Algebralised murrud
Lahutamine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Tasandilised kujundid
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 10 piires
Kell ja kellaaeg
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!