NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest
nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik liitmine
Protsendid põhikooli matemaatikas
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Numbrilised seosed
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonide graafikud
Liitmine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Ruutvõrrand
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Hariliku murru kordamine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine I kooliastmele
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem: ![]()
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem: ![]()
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised
ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!





