NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Protsendi rakendused igapäevaelus
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine 10 piires
Ruutvõrrand
Ruumilised kujundid
Lahutamine 20 piires
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ratsionaalavaldised
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Numbrilised seosed
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!