NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Funktsioonide graafikud
Väike algebraamps
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrand
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Väike protsendiamps
Tasandilised kujundid
Ruumilised kujundid
Algebralised murrud
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 20 piires
Kirjalik lahutamine
xy-koordinaatsüsteem
Hariliku murru kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!




