SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kirjalik liitmine
Kell ja kellaaeg
xy-koordinaatsüsteem
Ruumilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Väike protsendiamps
Kirjeldav statistika
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Kirjalik lahutamine
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
8. klassi matemaatika teooriavideod
Algebralised murrud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
