SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Ratsionaalavaldised
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Tasandilised kujundid
Geomeetria
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Väike protsendiamps
8. klassi matemaatika teooriavideod
Algebralised murrud
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik lahutamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Numbrilised seosed
Ruutvõrrand
Liitmine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
