VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
xy-koordinaatsüsteem
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Väike protsendiamps
Protsendi rakendused igapäevaelus
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kell ja kellaaeg
Funktsioonid ja nende graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Väike algebraamps
Lahutamine 20 piires
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Geomeetria
Liitmine 10 piires
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Funktsioonide graafikud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
