VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
xy-koordinaatsüsteem
8. klassi matemaatika teooriavideod
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendid põhikooli matemaatikas
Hariliku murru kordamine
Kirjalik lahutamine
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!