Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.

Kaatet BC, mille ümber pöörleb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks.

Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m.

Pöörleva kolmnurga teine kaatet AC moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku AC, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r.

Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna.

Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega h.

Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa

Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja püramiidi apoteemi poole korrutisega.

Koonuse ruumala on võrdne kolmandikuga selle põhja pindala Sp ja koonuse kõrguse H korrutisega:

Koonuse põhjaks on ring – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.

Koonus