LINNADE JUHTIMINE KESKAJAL
Linnade elukorraldus oli olenemata erinevatest linnaõigustest suhteliselt sarnane. Kõrgeimaks võimuorganiks oli nõukogu ehk raad, kuhu kuulusid raehärrad ja bürgermeistrid. Rae suurus sõltus linna jõukusest ja liikmeseisus oli eluaegne. Tähtis oli seadustega tegelev sündikaat. Raad tegeles linna sissetulekute, heakorra ja kaitse eest hoolitsemisega. Samuti tegeles kaubanduse ja käsitöö soodustamisega, linna huvide kaitsmisega, kandis hoolt kirikute ja koolide eest ning korraldas vaeste ja haigete ülalpidamist. Ka kõrgeim kohtuvõim kuulus raele.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Linnadel tekkis tihti tüli ordu või vasallidega kaubandusõiguste ja rahapoliitika pärast ning linna põgenenud talupoegade pärast. Linnade iive oli negatiivne, mistõttu oli vaja inimeste sissevoolu maapiirkondadest. Tallinna elanikkonnast moodustasid eestlased kolmandiku. Inimeste linna meelitamiseks lubati, et kui inimene elab seal aasta ja ühe päeva, siis saab ta vabaks. Selle vastu aga protestisid aadlikud ja ordu. Tallinna ei huvitanud aadlike tahe. Näiteks lasi Tallinna raad hukata Harju-Viru võimsa vasalli Johann von Üxkülli, kuna too oli surnuks piinanus ühe talupoja. See tõi endaga kaasa konflikti Tallinna ja Harju-Viru vasallide vahel, mis oleks peaaegu sõjaks puhkenud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!