LINNADE KUJUNEMINE KESKAJAL
Tallinn, Narva ja Rakvere võtsid kasutusele Lüübeki linnaõiguse. Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtestati piiskopiõigus Saare-Lääne piikopi poolt. Linnaõigused andsid linnadele laialdase iseseisvuse ja sisulise sõltumatuse maahärradest. Maahärrat esindas linna juures linnafoogt, kuid tal polnud eriti mõjujõudu suuremates linnades. Suuremates linnades moodustas maahärra residents omaette territoriaalse üksuse. Näiteks Tallinnas olid Toopea ja all-linn kaks omaette linna. Toompeal oli oma linnaõigus, gildid ja muud organisatsioonid. Tallinna iseseisvus ei meeldinud eriti Toompea aadlikele ja orduametnikele. 15.saj. ehitati Toompea vastu linnamüür, et kaitsta all-linna võimalike rünnakute eest, kuna tajuti ohtu Toompealt. Linnad koordineerisid oma välispoliitikat Vana-Liivimaa valitsejatega, kuid samas ajasid nad oma asju ka iseseisvalt. 14.saj-16.saja linnade arv Eestis enam ei tõusnud, sest linnad üritasid oma huve kaitsta ja takistada konkureerivate alevite arengut. Aleveid oli orduaja lõpul Eestis 14.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. R-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. T-täht
Lahused
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Liitmine 20 piires
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Kirjalik lahutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!