ESIAJALUGU JA TSIVILISATSIOONI SÜND

6. klass > Ajalugu > 1. poolaasta

Selleks ajaks, mil sai alguse inimese kujunemine, oli hiidsisalike aeg ammu möödas. Kliima oli tol ajal hakanud pikkamööda jahenema ja maakera pooluste ümber moodustusid arktilised igijää alad, kuid suurel osal maakerast oli kliima siiski ühtlane ning mõneti soojem kui praegu.

Enam kui poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u 750 000 aastat tagasi algas maailmas tõeline jääaeg. Siiski polnud kliima sadadel aastatuhandetel kaugeltki ühtlane, külmemad ja kuivemad perioodid vaheldusid soojemate ja niiskematega, mil klimaatilised tingimused võisid olla ajuti tänapäevasestki soodsamad.

inimlased4

6-4 milj. aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva inimahvide eellastest.

5-2 milj. aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki sh australopiteekused.

2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- Homo habilis. Tööriistade kasutuselevõttu loetakse inimajaloo pikima ajajärgu- kiviaja- alguseks.

2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor, keda peetake nüüdisinimese otsesteks eelkäijateks.

inimlased

750 000 aastat tagasi hakkas kliima veel rohkem külmenema, algasid jääaja kõige külmemad perioodid mis kestsid vahepealsete soojenemistega  ajani kuni  12 000 aastat tagasi.

250 000- 30 000 aastat tagasi elasid jääaegses Euroopas ja Aasias arktilise kliimaga kohanenud neandertallased.

200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene.

inimlased3

Umbes 15 000- 12 000 aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Mitmed jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis oluliselt mandrijääst vabanenud vee arvel. Koos taimestiku ja loomastikuga liikusid põhjapoolsematele aladele ka inimesed. Asustati Siberi alad ja arvatavasti u 15 000 aastat tagasi rändasid inimesed sealt edasi Ameerikasse, sest tänapäevase Beringi väina asemel oli tol ajal veel maismaa.

Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa senisest suurema spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine, teisal pühenduti suurulukite küttimisele. Paljudes kohtades sai küttimise kõrvale tähtsaks elatusallikaks viljade korjamine. Jahiriistana kasutati vibu, esimese loomana kodustati koer.

Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlik elukorraldus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. See koosnes ühiskondlikult positsioonilt suhteliselt võrdsetest liikmetest. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi.

Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX at eKr kusagil Lähis-Idas. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid ei teata täpselt. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmiste kasutama sobivate taimede kasvatamiseks.

Ka karjakasvatus sai arvatavasti alguse järk-järgult. Küttidel on vahel komme kanda hoolt oma jahiloomade juurdekasvu eest, säästes karja noorliikmeid. Tõenäoliselt toimisid nii ka muistsed kütid. Ulatuslikum karjakasvatus võis aga alata siis, kui õpiti suunama metsikute lamba- ja kitsekarjade juhtloomi, see võimaldas inimesel terve karja oma kontrollile allutada.

Neis piirkondades, kus põlluharimisest sai peamine elatusallikas, tõi see ajapikku kaasa olulisi muutusi elus ja ühiskonnas: elanikkonna arvukus kasvas, inimesed muutusid paikseks ja maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suured aastasadu püsivad asulad, arenes tehnoloogia (kivi lihvimine- puurimine, savinõud)

Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel sai alguse Lähis-Idas IV a.t lõpupoole eKr. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. III a.t eKr oli pronks maailma arenenumates piirkondades niivõrd levinud, et seda aega on hakatud lugema pronksiaja alguseks. Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine algas Lähis- Idas umbes 1300 eKr.

Metalli kasutamine ja künnipõllundus muutusid põlluharimise senisest tõhusamaks, kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused piirkondade arengutasemes- tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur ja riik.

8500 aastat tagasi hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele ja karjakasvatamisele.

5500 aastat tagasi sai Lähis- Idas alguse künnipõllundus.

3500 aastat eKr kujunes piltkiri.

3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid.

5000 aastat eKr õpiti Lähis- Idas töötlema vaske.

2500 aastat eKr võeti kasutusele pronks.

1500 aastat eKr leiutati Väike- Aasias raua toorsulatus.

„Tsivilisatsioon“ tuleb ladina keelest (civilis- kodanikku, linnaühiskonda ja  riikliku korraldust puutuv) ja tähistab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda.

Varaste tsivilisatsioonide tunnused:

  • Viljelusmajandus ja metalli kasutamine
  • Ühiskondlik tööjaotus, st mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega, vaid osa tegi käsitööd, osa jagas kirjatarkus jne.
  • Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks: oli kujunenud riiklus. St, et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad- kõrgem ametkond, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust
  • Tunti kirja, mida kasutati eelkõige valitsejate majapidamist ja riiklust puudutavateks ülestähendusteks.

 

TEST:

Ajaloo test. ESIAJALUGU JA TSIVILISATSIOONI SÜND. Vali õiged vastused

Ajaloo test. ESIAJALUGU JA TSIVILISATSIOONI SÜND kronoloogia. Vali õiged vastused

Evolutsioon piltides:

youtube_video