KOONUS
Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.
Kaatet BC, mille ümber pöörleb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks.
Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m.
Pöörleva kolmnurga teine kaatet AC moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku AC, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r.
Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna.
Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega h.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Liitmine 20 piires
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine I kooliastmele
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Algebralised murrud
Ruumilised kujundid
Liitmine 10 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonid ja nende graafikud
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa:
\({S_{t}}={S_{k}}+{S_{p}}\)
Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja külgtahu kõrguse poole korrutisega:
\({S_{k}=\pi r m}\)
Koonuse ruumala on võrdne kolmandikuga selle põhja pindala Sp ja koonuse kõrguse H korrutisega:
Koonuse põhjaks on ring – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Koonus