PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1m=100cm= 0,001 km, siis on 1 cm 100 kord väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm=0,00001. Seega 4cm=0,00004 km.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Kell ja kellaaeg
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 10 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Numbrilised seosed
Lahutamine 20 piires
Ruutvõrrand
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine 20 piires
Ruumilised kujundid
Algebralised murrud
Ratsionaalavaldised
Peastarvutamine eelkoolile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
HARJUTUS:
MÄNGUD: