PUNKT, LÕIK, KIIR JA SIRGE

4. klass > Matemaatika > 1. poolaasta

Lihtsaim geomeetriline kujund on punkt. Sellel pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust) ja tähistatakse suurtähtedega (nt A;B;C jne). Ühendades kaks punkti joonlaua abil sirge joonega saame geomeetrilise kujundi, mida nimetatakse sirglõiguks ehk lihtsalt lõiguks. Lõigul on kaks otsapunkti, mida tähistatakse samuti suurtähtedega. Igal lõigul on kindel pikkus, mida saab mõõta. Lõigu mõõtmiseks valitakse sobiv mõõtühik ja sellega võrreldakse antud lõigu pikkust. Punkti, mis jaotab lõigu kaheks võrdseks osaks, nimetatakse lõigu keskpunktiks.

Sirget võib tähistada kahe punktiga,mis asetsevad sirgel (nt sirge AB) või ka ühe tähega (nt sirge a). Kuigi sirge ja kiir on lõpmatud, tuleb neid paberil lõplikena kujutada.

Punkte, lõike, kiiri, sirgeid ja muid kujundeid kujutleme asetsevat tasasel pinnal ehk tasandil, mis igas suunas ulatub kui tahes kaugele.

28

 

Murdjoon

Murdjooneks ABCDE nimetatakse sellist kujundit, mis koosneb lõikudest AB, BC, CD ja DE, kui punktid A,B, C, D ja ei asetse ühel sirgel.

29

Punktid A ja E on murdjoone ABCDE otspunktid, punktid B,C,D murdjoone tipud. Lõigud AB, BC,CD ja DE aga on murdjoone lülid. Murdjoone pikkus on võrdne tema lülide pikkuste summaga.

 

Nurk

Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt.

30

Kiirte alguspunktiks on punkt O ja seda nimetatakse nurga tipuks. Kiired OA ja OB aga on nurga haarad. Nurk ulatub lõpmatult kaugele, kuna tema haaradeks on kiired, mis ulatuvad lõpmatusse. Nurka tähistatakse tavaliselt kolme tähega ja märgiga < keskele kirjutatakse nurga tippu tähistav täht. N. <AOB või <BOA

Hulknurgaks nimetatakse kinnist murdjoont. Lõike, millest murdjoon koosneb, nimetatakse tema külgedeks ning nende otspunkte tema tippudeks. Korrapärase hulknurgaga on tegu, kui kõik tema küljed on võrdse pikkusega ning külgedevahelised nurgad võrdsed.

Hulknurk

Hulknurk