VANA-LIIVIMAA POLIITILINE JAGUNEMINE
1346 a. tekkinud Vana-Liivimaa jaotus püsis kuni 1561 aastani, mil Vana-Liivimaa lagunes. Liivi ordu suutis ennast oma valdustes tugevalt kehtestada ning ordu oli saanud suurimaks maavalitsejaks Vana-Liivimaal. Ordu valdused ulatusid Leedu piirist kuni Soome laheni ja võimu keskuseks oli Riia ordulinnus. Eestis olid ordu tugipunktideks Viljandi linnus ja Toompea linnus. Liivi ordut juhtis ordumeister. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks ehk komtuurkondadeks, mida juhtisid foogtid ja komtuurid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Õpime tähti. D-täht
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Растворы
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Õpime tähti. U-täht
Õpime värve!
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Õpime tähti. G-täht
Kirjalik lahutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. V-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Sõjalise jõu moodustasid rüütelvennad, kes elasid ordulinnustes ja paistsid silma hea väljaõppe ning relvastusega. Eestis olid veel maaisandateks Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskop. Saare-Lääne piiskop oli ordust sõltuvuses maade asetsemise tõttu, Tartu piiskop aga oli iseseisvam. Tartusse Toomemäele rajati piiskopilinnus ja selle lähedale toomkirik, millest kujunes aja jooksul võimsaim kirik Vana-Liivimaal. Piiskopkonda valitses piiskop koos toomkapiitliga.
Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpul (1534)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
