Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis?

Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia?

Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel?

Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look?

Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa?

Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole?

Mees kaheteistkümne näoga?

Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene?

Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal?

Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal?

Noorik nutab nurga taga?

Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?

Vana vakk, uus kaas?

Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi?

Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa?

Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski?

Veest lukk, puust võti?

Liivatera ei kanna, maja kannab?

Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees?

Mõõdupuu üle metsa?

Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal?

Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil?

Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits?

Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?

Ühel emal seitse last?

Õues mäena, toas veena?

Sõidan, sõidan — jälgi ei jää, lõikan, lõikan — verd ei tule?

Mees ehitab kirveta silla?

Kõrvuta kuulen, keeleta kostan?

Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab?