EESTLASTE VASTUHAKK
Pärast vabadusvõitluse lõppu püüdsid eestlased oma saatuse otsustamisel kaasa rääkida, eriti aktiivsed oldi Saaremaal. 1236 a. suutsid saarlased endid sakslaste võimu alt vabastada kasutades ära seda, et mõõgavennad said Saule lahingus lüüa. 1241 a. õnnestus ordul nad aga uuesti alistada. Sõlmiti leping, millega saarlased nõustusid uuesti ristiusku vastu võtma ning ordule makse maksma. 1260 a. kasutasid saarlased ära ordu lüüasaamist Durbe lahingus ja püüdsid endid jällegi võõrvõimu alt vabastada. 1261 a. suruti aga ülestõus maha. Saarlaste vastupanu keskuseks oli Kaarma maalinn, mis aga vastaste poolt peagi rüüstati. Taas sõlmiti saarlastega leping. Kuigi vastuhakke toimus ka mujal Eestis, siis kirjalikud allikad nende kohta puuduvad. Eestlased sekkusid võõrvõimude vahelistesse konfliktidesse ja protestisid rüüstamiste vastu. Antud perioodi võib nimetada lõpetamata sõdade ajajärguks, kuna oli teadmata, kes lõpuks võitluses Vana-Liivimaa pärast peale jääb.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. S-täht
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tutvus keemiaga
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Hariliku murru kordamine
I ja J-i õigekiri
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!