Tagasi nimekirja

Eesti õigekiri. Täheortograafia põhimõtted

Õigekirjareeglid on enamasti kokkuleppelised. Kuigi eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi.

Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid.

Häälduse järgi kirjutatakse		Hääldust ei arvestata
hääliku pikkus – lühike häälik ühetähega, pikk ja ülipikk kahega, nt kala, kalla(õis), kalla (vett).. Täpsemalt		häälikuühendis – sõltumata pikkusest kirjutatakse iga täht ühekordselt, nt oota homset päeva. Täpsemalt
helitu hääliku kõrvale k, p, t (nt aktus, täpselt, lootsik) ja helilise kõrvale g,b, d, nt (klammerduma) Täpsemalt		sõna algvormi või -tüve säilitamisel, nt kärbes – kärbsed; jalg – jalgsi. Täpsemalt vormi eristamisel, nt teekäija – (vaja) käia. Täpsemalt
		traditsioonist lähtuval tähevalikul – h sõna algul – *g, b, d* sõna algul – f, hv, v võõrsõnades