F ja š võõrsõnades
f-i ja š õigekirjutus käib k, p, t, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. Seega pole hääldamisel lühikest f-i ega š-d olemas, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega:
- efekt, efektiivne, aforism, afäär, professor, rafineeritud, grafiti
- atašee, brošüür, dešifreerima, fetišeerima, finišeerima, klišee, ešelon, kašelott, geiša, tšatša, gorbuuša
š kirjutatakse ühe tähega ka sõna lõpus, kui sinna ei lange rõhk:
- fetiš, finiš, hašiš, tšaardaš
Kui rõhk on sõna lõpus, siis on kaks š-d:
- nišš, guljašš, tšuvašš, afišš, lavašš
mafiooso | maffia | duširuum | (võtab) dušši | |
šefid | šeffe | guljašiliha | (sööb) guljašši | |
pilafiriis | (armastab) pilaffi | tšuvašid | tšuvašše | |
blufib | bluffima | afišil | (kujundab) afišši |
f ja š alluvad kaashäälikuühendi kirjutamise reeglile (iga täht ühekordselt, sõltumata hääldusest):
- surfama, harf, borš ja sõi borši, punš ja jõi punši, ootas revanši
Päris vanades laensõnades on f kodunenud hv-ks: paragrahv ja ahv, karahvin, kohv ja kahvel.
Allikas: f ja š võõrsõnades