Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku:
- Emajõgi,
- Põhjalaht,
- Vahemeri,
- Surnumeri,
- Pelgurand,
- Mõisaküla,
- Supilinn (Tartus),
- Metsakalmistu,
- Rannavärav,
- Hirvepark,
- Kivisild,
- Suursaar,
- Kõrgelaid,
- Pühajärv,
- Vanaküla,
- Uuemõisa,
- Sinialliku,
- Punaoja,
- Teravmäed.
Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel:
kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:
- Tartu linn = Tartu,
- Aakre küla = Aakre,
- Peipsi järv = Peipsi,
- Volga jõgi = Volga,
- Surju mõis = Surju,
- Kihnu saar = Kihnu,
- Alpi mäed = Alpid,
- Balkani poolsaar = Balkan,
- Bosporuse väin = Bosporus;
tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Silbitamine algklassidele
- Allika tänav,
- Kollane tänav,
- Narva maantee,
- Mere puiestee,
- Vabaduse väljak,
- Lossi plats,
- Raekoja plats,
- Suitsu põik,
- Järve tee,
- Vana turg,
- Roheline aas,
- Pikk jalg,
- Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak)
nimetuumaks on käänduv omadussõna:
- Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist),
- Must meri (Musta merre, Mustalt merelt),
- Punane meri,
- Valge meri,
- Kollane jõgi,
- Suur väin,
- Väike Emajõgi,
- Vaikne järv
tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega:
- Pärnu jõgi,
- Kihnu väin,
- Soome laht,
- Jaapani meri,
- India ookean,
- Põlva maakond,
- Käina vald,
- Kopli rand,
- Brandenburgi värav,
- Narva värav (Peterburis);
- Beringi väin,
- Patkuli trepp,
- Wrangeli mäed.
Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi:
- Rõuge Suurjärv,
- Valguta Mustjärv,
- Virtsu Vanasadam.
Märkus. Vrd
- Anne turg Anneturu apteek
- Uus turg Uueturu tänav
- Pikk jalg Pikajala kohvik
- Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus
Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku:
- Novgorodimaa,
- Donimaa,
- Baltimaad,
- Saksamaa,
- Madalmaad,
- Tartumaa,
- Frangimaa.
Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku:
- Adélie maa,
- Baffini maa.
Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku:
- Aafrika maad = Aafrika riigid,
- Aasia maad, Balkani maad,
- Skandinaavia maad,
- Läänemere maad,
- Vahemere maad,
- Beneluxi maad.
Kasutatud materjal: Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine