NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
| 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
| 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Geomeetria
Väike algebraamps
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Väike protsendiamps
Funktsioonid ja nende graafikud
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Hariliku murru kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kirjalik lahutamine
xy-koordinaatsüsteem
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Protsendi rakendused igapäevaelus
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


