NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Väike algebraamps
Kirjeldav statistika
Kell ja kellaaeg
Funktsioonid ja nende graafikud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Peastarvutamine I kooliastmele
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikud
8. klassi matemaatika teooriavideod
Geomeetria
Tasandilised kujundid
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!