VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Protsendi rakendused igapäevaelus
Numbrilised seosed
Kirjalik lahutamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrand
Tasandilised kujundid
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Peastarvutamine I kooliastmele
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Geomeetria
xy-koordinaatsüsteem
Kirjalik liitmine
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!