10. sajandist pärinevad esimesed andmed Vene vürstide katsetest Eestis makse koguda. 1030 a. korraldas viikingitaustaga vürst Jaroslav Tark sõjaretke Eestisse vallutades Tartu ja nimetades selle ümber Jurjeviks. Vene ja Skandinaavia vürstid olid tugevates sugulussidemetes, seetõttu korraldasid nad koos ka sõjaretki. Vene võimu ajal Tartu ala suurenes ja muutus jõukamaks ning selle põhilise elanikkonna moodustasid venelased. Tartu 11. sajandi kultuurikihist on leitud kedrakeraamikat, mis arvatavasti toodi sisse venelaste poolt. Venelased ehitasid Tartusse õigeusu kiriku ja levitasid õigeusku. Eesti keelde tulid sõnad rist, raamat ja papp. 1054 a. korraldasid Jaroslavi poeg Izjaslav ja Novgorodi linnaülem Ostromir sõjaretke kuni Harjumaani, kuid mingeid suuremaid tagajärgi see endaga kaasa ei toonud. Jaroslavi rajatud võim Tartus lõppes 1061 a., mil eesti hõim sossolid maksustamise vastu ülestõusu korraldasid. Sossolid põletasid linnuse ja majasid ning Pihkva all toimus verine lahing. Kuid Vene vürstid jätkasid oma katseid 11 saj. algul, mil nende kätte läksid Otepää ja Tartu.