LINEAARFUNKTSIOON, SELLE GRAAFIK
Funktsiooni, mida saab esitada kujul nimetatakse lineaarfunktsiooniks.
Öeldakse, et muutuja y on lineaarses sõltuvuses muutujaga x.
Avaldist ax nimetatakse lineaarliikmeks.
Arv b on vabaliige (b väärtus vastab argumendi x väärtusele 0).
Lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0;b).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine I kooliastmele
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonide graafikud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Numbrilised seosed
Protsendid põhikooli matemaatikas
xy-koordinaatsüsteem
Algebralised murrud
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrand
Juhul kui vabaliige b = 0, siis saame võrdelise seose y = ax, seega on võrdeline seos lineaarfunktsiooni erijuhtum.
Kui vabaliige b < 0, siis graafik lõikab y telge allpool koordinaatide alguspunkti.
Kui vabaliige b > 0, siis graafik lõikab y telge ülalpool koordinaatide alguspunkti.
Arv a näitab, mille võrra muutub funktsiooni väärtus y, kui argument x suureneb ühe ühiku võrra. Seda arvu a nimetatakse sirge tõusuks.
Sirge tõus a näitab, kui palju muutub sirgel oleva punkti ordinaat y siis, kui abstsiss x kasvab ühe ühiku võrra.
Kui sirge tõus a > 0, siis on tegemist tõusva sirgega, kui a < 0, siis on sirge langev.
Lineaarfunktsiooni graafiku joonestamise näide (Allikas: http://www.welovemath.ee/):
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!