NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Väike protsendiamps
Kirjeldav statistika
Ruutvõrrand
Algebralised murrud
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Protsendid põhikooli matemaatikas
Peastarvutamine I kooliastmele
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 10 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ratsionaalavaldised
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!