NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Kirjalik lahutamine
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine 10 piires
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikud
Funktsioonid ja nende graafikud
Lahutamine 20 piires
Ratsionaalavaldised
Väike protsendiamps
Peastarvutamine eelkoolile
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!