NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
| 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
| 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Algebralised murrud
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Liitmine 10 piires
Tasandilised kujundid
Kirjalik liitmine
Lahutamine 20 piires
Kell ja kellaaeg
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine 20 piires
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Peastarvutamine I kooliastmele
Kirjeldav statistika
Väike algebraamps
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
xy-koordinaatsüsteem
Väike protsendiamps
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruumilised kujundid
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


