NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
| 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
| 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Kirjeldav statistika
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine 10 piires
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Kell ja kellaaeg
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Liitmine 20 piires
Väike protsendiamps
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik lahutamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
xy-koordinaatsüsteem
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Numbrilised seosed
Peastarvutamine I kooliastmele
Protsendi rakendused igapäevaelus
Väike algebraamps
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


