NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Numbrilised seosed
xy-koordinaatsüsteem
Geomeetria
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine eelkoolile
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Algebralised murrud
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjeldav statistika
Funktsioonide graafikud
Ratsionaalavaldised
Väike algebraamps
Kell ja kellaaeg
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Kirjalik lahutamine
Väike protsendiamps
Lahutamine 20 piires
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!




