NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Geomeetria
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine ja lahutamine 10 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikud
Väike protsendiamps
Hariliku murru kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonid ja nende graafikud
Tasandilised kujundid
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
N: 
ja 
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
N: 
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
