NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kell ja kellaaeg
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikud
Numbrilised seosed
Kirjalik lahutamine
Liitmine 10 piires
Kirjalik liitmine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Algebralised murrud
Lahutamine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Peastarvutamine eelkoolile
Ratsionaalavaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
xy-koordinaatsüsteem
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda: