NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine 20 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Peastarvutamine eelkoolile
xy-koordinaatsüsteem
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik liitmine
Algebralised murrud
Ruutvõrrand
Numbrilised seosed
Peastarvutamine I kooliastmele
Protsendid põhikooli matemaatikas
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Liitmine 10 piires
Ruumilised kujundid
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!