NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest
nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik liitmine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruumilised kujundid
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
xy-koordinaatsüsteem
Tasandilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Geomeetria
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ratsionaalavaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem: ![]()
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem: ![]()
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised
ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!





