Ühel emal seitse last?

Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski?

Liivatera ei kanna, maja kannab?

Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look?

Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel?

Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal?

Noorik nutab nurga taga?

Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole?

Kõrvuta kuulen, keeleta kostan?

Õues mäena, toas veena?

Mees ehitab kirveta silla?

Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits?

Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis?

Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa?

Veest lukk, puust võti?

Mees kaheteistkümne näoga?

Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?

Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?

Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi?

Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab?

Sõidan, sõidan — jälgi ei jää, lõikan, lõikan — verd ei tule?

Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal?

Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa?

Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia?

Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene?

Vana vakk, uus kaas?

Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal?

Mõõdupuu üle metsa?

Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil?

Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees?