TÕENÄOSUSE MÕISTE, TÕENÄOSUSE ARVUTAMINE

9. klass > Matemaatika > Põhikooli matemaatika eksamiks kordamine

Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust teatud tingimustel.

Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks.

Tõenäosuse leiame, kui jagame soodsate (või oodatud) võimaluste arvu kõikide võimaluste arvuga.

76

Tõenäosust väljendatakse sageli protsentides.

Kindel sündmus – sündmus, mis antud vaatluse või katse korral alati toimub. Kindla sündmuse tõenäosus on 1.

Kindlateks sündmusteks on igahommikune päikesetõus, samuti see, et 1000 õpilasega “mammutkoolis” on vähemalt kolmel lapsel ühel ja samal päeval sünnipäev.

Võimatu sündmus – sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0.

Võimatuteks sündmusteks on näiteks täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; see, et inimene on sündinud kolmel erineval päeval ja ka see on võimatu, et inimene elab 2000 aastaseks.

Juhuslik sündmus – sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda.

Juhuslikeks sündmusteks on sünnipäeva sattumine 31. detsembrile, loteriiga peavõidu saamine, endise klassikaaslase kohtamine tänaval vms.

N: Kui suur on tõenäosus, et täringut veeretades tuleb paaritu arv silmi?

Täringu veeretamisel võib tulla silmade arvuks 1, 2, 3, 4, 5 või 6 silma. Seega on kõikide võimaluste arv 6.

Neist paaritud arvud on 1, 3 ja 5. Seega on soodsate võimaluste arv 3.

Lahendus:

77

Vastus: Tõenäosus, et täringu veeretamisel tuleb paaritu arv silmi, on 50%.

 

Harjuta: Juhuslikud_sündmused. Tõenäosus