ÜHE TUNDMATUGA LINEAARVÕRRAND, SELLE LAHENDAMINE
Lineaarvõrrandi lahendamine toimub järgmise üldskeemi järgi:
1. kui võrrand sisaldab harilikke murde, siis vabaneme nendest, korrutades võrrandi mõlemaid pooli kõigi murdude ühise nimetajaga;
2. lihtsustame võrrandi mõlemaid pooli (sulgude avamine, sarnaste liidetavate koondamine);
3. viime tundmatuga liikmed võrrandi ühele poolele ja vabaliikmed teisele poolele, muutes kõigi üleviidavate liikmete märgid vastupidiseks;
4. koondame sarnased liidetavad;
5. leiame lahendi, jagades võrrandi mõlemat poolt tundmatu kordajaga (kui see ei ole null). Leitud lahendit tuleb osata vajadusel kontrollida.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine I kooliastmele
Tasandilised kujundid
Ruumilised kujundid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Väike protsendiamps
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Kell ja kellaaeg
Hariliku murru kordamine
Kirjeldav statistika
Kirjalik liitmine
Protsendi rakendused igapäevaelus
Ruutvõrrand
Liitmine ja lahutamine 20 piires
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikud
Geomeetria
Peastarvutamine eelkoolile
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik lahutamine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Kontrolliks asendame saadud lahendi esialgsesse võrrandisse. Esialgu lahendame ära parema poole võrrandist, seejärel vasaku poole. Kui vasak pool võrdub parema poolega, on lahend õige.
N1: Lahendame võrrandi:
2(2x – 5) = 20 – x
Avame sulud: 4x – 10 = 20 – x, millest
4x + x = 20 + 10, ehk
5x = 30 I : 5
x = 6
Kontroll: vasak pool: 2(2 ∙ 6 – 5) = 2 ∙ (12 – 5) = 2 ∙ 7 = 14
parem pool: 20 – 6 = 14
Vasak pool võrdub parema poolega.
Vastus: võrrandi lahendiks on 6.
N 2: Lahendame võrrandi:
2(2x – 1) = 4x – 2.
Avame sulud: 4x – 2 = 4x – 2 (1)
4x – 4x = -2 + 2 (2), millest
0x = 0.
Vastus: lahendeid on lõpmata palju
Viimane võrdus kehtib iga tundmatu x väärtuse korral (0 • x = 0). Kuna võrrandi lahendamisel on kasutatud üksnes võrrandi samaväärsusteisendusi, siis kehtivad iga x väärtuse korral ka võrdused (1) ja (2). Seega on lahendiks iga reaalarv. Sellist võrdust nimetatakse samasuseks.
N3: Lahendame võrrandi:
2(x + 1) = 2x + 20.
Avame sulud: 2x + 2 = 2x + 20, millest
2x – 2x = 20 – 2 ehk
0x = 18.
Viimane võrdus ei kehti ühegi x väärtuse korral, sest võrduse vasaku poole väärtus on iga x väärtuse korral võrdne nulliga, parem pool aga mitte. Võrrandil ei ole lahendeid. Öeldakse, et võrrand on vastuoluline.
N4. Lahendame võrrandi:
2(x – 1) + 2 – 5x = 18, ehk
2x 2 + 2 – 5x = 18, millest
-3x = 18|:(-3)
x = -6
Kontroll: Vasak pool (vp): (-6 -1): 3 + [2 – 5 • (-6)] : 6 = -21/3 + 5 1/3 = 3
Parem pool (pp): 3
Vp = pp, järelikult on võrrand õigesti lahendatud, sest on tekkinud õige võrdus antud tundmatu väärtuse korral.
TEST:
Ühe tundmatuga lineaarvõrrandid
Harjuta:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
