Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel.
Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne.
Ka üksikut arvu ja tähte loetakse üksliikmeks, näiteks a, 2, -4 jne.
Tavaliselt esitatakse üksliikmed korrastatud kujul ehk normaalkujul, st:
- arvulised tegurid korrutatakse kokku ja kirjutatakse kõige ette (seda nimetatakse üksliikme kordajaks)
- tähelised tegurid korrutatakse kokku astmete korrutamise reeglite kohaselt ja kirjutatakse tähestikulises järjekorras.
NB! Kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja kordaja -1 asemel kirjutatakse ainult „– “ märk, kui üksliikmes on ka tähelised tegurid. Arvu ja tähe vahel olevad korrutusmärgid jäetakse kirjutamata.
Näide: Esita üksliikmed normaalkujul:
1∙2∙3∙abc = 6abc
Kui üksliikmed erinevad teineteisest ainult kordaja poolest või ei erine üldse, siis nimetatakse neid üksliikmeid sarnasteks.
Näiteks: 5m2n; -2m2n; m2n; 0,8m2n on sarnased üksliikmed.
Sarnaste üksliikmete liitmist (lahutamist) nimetatakse koondamiseks.
Näiteks: 6m2n – 3m2n + m2n = (6-3+1)m2n = 4m2n
Lisaks:
