VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Peastarvutamine I kooliastmele
Kirjalik lahutamine
Kirjalik liitmine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Algebralised murrud
Hariliku murru kordamine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrand
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Funktsioonid ja nende graafikud
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!