VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Väike protsendiamps
Väike algebraamps
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjeldav statistika
Tasandilised kujundid
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrand
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
xy-koordinaatsüsteem
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Numbrilised seosed
Liitmine 10 piires
Kirjalik lahutamine
Kirjalik liitmine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!