VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Hariliku murru kordamine
Algebralised murrud
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Kirjeldav statistika
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Liitmine 10 piires
Tasandilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjalik liitmine
Väike protsendiamps
Kirjalik lahutamine
Liitmine 20 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Funktsioonide graafikud
Kell ja kellaaeg
Protsendi rakendused igapäevaelus
Näide: 
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
