VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kell ja kellaaeg
Protsendi rakendused igapäevaelus
Algebralised murrud
Lahutamine 20 piires
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine 10 piires
Geomeetria
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine eelkoolile
Ruumilised kujundid
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
Liitmine ja lahutamine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Näide: 
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
