VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Geomeetria
Ratsionaalavaldised
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Numbrilised seosed
Protsendid põhikooli matemaatikas
8. klassi matemaatika teooriavideod
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruumilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrand
xy-koordinaatsüsteem
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonid ja nende graafikud
Kirjeldav statistika
Hariliku murru kordamine
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Näide: 
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
