Maailma majandus: teadusrevolutsioon, monopolid, kapitali eksport, vabaturumajandus ja protektsionism.

18.-19. sajandil toimusid teadusrevolutsioon ja tööstuslik pööre, mille tähtsamad saavutused olid kindlasti J. Watti aurumasin, tänu millele sai alguse raudtee võidukäik (1825 esimene raudteeliin), tähtsal kohal oli ka telefoni leiutamine (G. Bell 1876), elektripirn (T. A. Edison 1879), esimene lennuk (vennad Wrightid 1903) jne. Tänu nendele avastustele kasvas maailma tööstustoodang enneolematu kiirusega: 1897-1913 oli kasv 81,8%, raudteede võrk suurenes ligi kaks korda, nafta tootmine kaks ja pool korda, väga kiire oli areng ka elektrotehnikas ja keemiatööstuses. Eriti kiiresti toimus areng USAs, 1894. aastal tõusis USA tööstustoodangu poolest esikohale maailmas, 20. sajandi alguses tõusis teiseks Saksamaa, lükates Inglismaa kolmandaks. Euroopa ja USA majanduslik edu ülejäänud maailma ees kasvas.

Peamiseks probleemiks oli protektsionism – oma siseturu kaitsmine kõrgete tollidega, see tegi riikideülese kaubanduse raskeks ning suurendas sõltuvust kolooniatest. Kolooniate olemasolu tõi kaasa veel ühe probleemi – seal oli tootmine odavam, seepärast paigutati oma kapital kolooniatesse, mis tähendas, et emamaal ei jätkunud töökohti. Teine probleem olid monopolid – suurettevõtted, mis kontrollisid turgu, näiteks Rockefelleri grupp USAs (nafta), AEG Saksamaal (elektroonika), FIAT Itaalias jne. Mitmetes riikides püüti seadustega monopolide vastu võidelda.

Jätkus linnastumine, 1911 elas Inglismaal linnades u 80% elanikkonnast, Saksamaal u 60%.