Antud kujul kirjutatud arvu nimetatakse harilikuks murruks, kus m on murru lugeja ja n on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. Murru nimetaja näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja lugeja näitab, mitu sellist osa on võetud.

Näide: Milline harilik murd iseloomustaks antud joonist ning kuidas?

1. Kokku on viis sektorit, millest kolm on punased ja kaks valged. Seega sobivad seda iseloomustama murrud 2/5 või 3/5. Nimetaja näitab mõlema murru puhul, et ring on jaotatud viieks võrdseks osaks. Esimese murru puhul näitab lugeja kaks seda, et viiest sektorist on võetud kaks (järelikult need valged) ja teise murru puhul näitab lugeja, et viiest sektorist on võetud kolm (punased).

Kümnendmurdudeks nimetatakse komaga kirjutatud arve. Kümnendmurd koosneb kahest osast: komast vasakul on kümnendmurru täisosa numbrid ja komast paremal murdosa numbrid.

Näide: Arvus 2,7 on 2 tervet ja 7 kümnendikku.

Harilikke murde saab kirjutada kümnendmurdudena ja kümnendmurdusid harilike murdudena.

Näide: Ruut on jagatud neljaks võrdseks osaks, iga ruut on seega 1/4 kogu ruudust. Seda harilikku murdu saab kirjutada ka kümnendmurruna: 0,25 (null koma kakskümmend viis)

TEST:

Harilikud murrud. Vali õige vastus. Sobivaid variante võib olla mitu.

HARJUTUSED:

1. Kui suur osa on värvitud?
2. Harilikud murrud

MÄNGUD:

• Pitsa
• Leia osa
• Kirjuta murd
• Pitsa jaotamine osadeks