PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Väike protsendiamps
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Liitmine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikud
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Numbrilised seosed
xy-koordinaatsüsteem
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine I kooliastmele
Kirjalik liitmine
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1 m = 100 cm = 0,001 km, siis on 1 cm 100 korda väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm = 0,00001. Seega 4 cm = 0,00004 km.
MÄNGUD:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

