Sõna välde
Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest:
- Sõna on I vältes, kui kõik tema sisehäälikud on I vältes, st kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja sellele järgnev konsonant. (vilu, sadama)
- Sõna on II vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend II vältes, kuid ükski pole III vältes. (lipud, sõbrad)
- Sõna on III vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend on III vältes või kui sõna on ühesilbiline. (lippude, sõpru)
Lihthääliku välde
I välde | II välde | III välde |
---|---|---|
h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü | hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü | hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü |
ahi, kala, asi, kuri | tsehhid, kallata, kassa, kuurid h — pika vokaali või diftongi järel (stiihiline, psüühiline) |
tsehhide, kallama, kasse, kuuride h — ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) |
b,d,g kabi, sadu, magab |
p, t, k kapid, nutab, lukud |
pp, tt, kk kappide, nutta, lukke p, t, k — ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (toopi, lauta, kõiki) |
– | f, š šefid, tušiga |
ff, šš šeffe, tuššidega f, š — ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (seife, telegraafi (mida?)) |
j maja, oja |
– | – |
v kivi, kava |
– | vv kivvi, kavva |
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
- Erand. Mõnes ühesilbilises sõnas märgitakse pikk või ülipikk häälik ühe tähega: ma, sa, ta, me, te, nad; mul, sul, tal; mus, sus, tas jne; kel, sel, mil, tol, kes, kus, mis jne; et, ja, ka, ju; oh, ah, jah, noh, säh, kah, aitäh, tohoh jne.
Märkus. Väljatöötamisel on uus häälikuortograafia teooria, mille põhisisuks on see, et häälikul on kaks pikkust: lühike ja pikk
Allikas: Eesti keele grammatika