Teksti ülesehitus – lõik
Üldjoontes jagunevad lõigud kahte liiki: sisulõigud ja sidelõigud.
Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Ta koosneb tuumlausest (tuummõttest ehk teesist) ja tugilausetest (tugimõtetest). Tuumlause esitab väite, tugilaused arendavad ja põhjendavad seda. Kokku moodustavad tuumlause ja tugilaused keeleliselt ja loogiliselt ühtse terviku.
TEKSTI põhiüksus on lõik. Tal on nii sisulised kui vormilised tunnused. Sisulõik on teksti tervikosa ühest taandreast teiseni. Selles arendatakse sisuliselt üht autorile tähtsat probleemi. Sisu seisukohalt koosneb lõik juhtmõttest (tuummõte, ideelause, tees) ja teda toetavatest tugimõtetest. Mõte leiab kirjalikku kajastust lauses, seega on olemas juhtlaused ja tugilaused.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
I ja J-i õigekiri
Häälikute pikkused
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
JUHTLAUSE võib lõigus mitmel pool paikneda: alguses, lõpus või keskel. Keerulisemad lõigud sisaldavad ka mitmeid tugilauseid, millest osad on tähtsamad, teisi aga kasutatakse nende tähtsamate mõtete süvendamiseks, neile suurema kaalu andmiseks. Lõike omavahel sidudes peab kirjutaja arvestama oma põhiidee loogilise ja sujuva jätkamisega. Kui selgroo mõni lüli läheb paigast, võib lugu lõppeda halvatusega või vähemalt operatsioonile minekuga. Seega – kui jutt ei arene loogiliselt, tuleb operatsioon (sisu ümbertöötamine) enne ära teha, kui saabub paralüüs (vähem kui 20 punkti kirjandi eest). – 🙁
KUI PIKK PEAKS LÕIK OLEMA? See sõltub asjaolust, kui ulatuslik on käsitletav probleem (idee, mõte, lähtekoht, väide jms) ning kui palju arutlusvõtteid (analüüs, näited, mõiste defineerimine, nähtuste rühmitamine, võrdlemine) autor kasutab. Ilmselgelt näitavad liiga lühikesed lõigud probleemi käsitluse pealiskaudsust ja toodavad kokkuvõttes närvilise ja hakitud stiili. Leheküljepikkused lõigud venitavad teema arendust, sisaldades sageli rohkesti mõttekordusi või liiga pikki näiteid (mõnd näitena mõeldud ülitäpset jutustust lakoonilise sisukokkuvõtte asemel).
Sageli on tekst üles ehitatud katkendlikult. Nii peab lugeja seda korduvalt üle silmama, et taibata kirjutaja mõtet. Sageli võib juba kirjandile pilku heites aru saada, et töös puudub igasugune sisuline loogika: lõike pole üldse või on kogu materjal valesti lõikudeks jagatud.
Lõigu pikkus võiks olla 8-12 lauset.
SISULÕIGU EHITUS
- TUUMMÕTE/VÄIDE/TEES – annab edasi lõigu idee ja teema<!–?
- TUGIMÕTTED: selgitus/tõestus
(põhjendus, näide, tsitaat)
- KOKKUVÕTLIK MÕTE/JÄRELDUS
(tugimõtete kaudu põhjendatud väide)
Lõikude algus- ja lõpplaused peavad moodustama kirjutise temaatilise selgroo. Alguslause esitab lõigu juhtmõtte, lõpplause võtab kokku teema arenduse.<!–?
Eelmise lõigu lõpp- ja järgmise lõigu alguslause moodustavad ülemineku ehk siirde ühest lõigust teise. Siirded ühendavad üksikud lõigud ladusaks tekstiks.
Tuummõte – tugimõtted – kokkuvõtlik mõte<!–?
|
Eelmise lõiguga seotud tuummõte – tugimõtted – kokkuvõtlik mõte
|
Eelmise lõiguga seotud tuummõte – tugimõtted – kokkuvõtlik mõte
|
Eelmise lõiguga seotud tuummõte – tugimõtted – kokkuvõtlik mõte
|
Eelmise lõiguga seotud tuummõte – tugimõtted – kokkuvõtlik mõte
|
______________________________________
Kui siduda lõik argumentatsioonitehnikaga, siis võiks lõigu pikkus olla üks terviklik argumentatsioon, mis sisaldab nii teesi, selle laienduse, tõestuse kui ka järelduse.
AUTOR: Teksti ülesehitus – lõik