VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 20 piires
Väike protsendiamps
Geomeetria
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine eelkoolile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
xy-koordinaatsüsteem
Tasandilised kujundid
Kirjeldav statistika
Kirjalik lahutamine
Lahutamine 20 piires
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!