VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Numbrilised seosed
Ruumilised kujundid
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Tasandilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Kirjalik lahutamine
Liitmine 10 piires
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Liitmine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame
Võrde põhiomadust kasutades saame, et .
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool , parem pool . Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks: