VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Valem: 
ehk 
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Näide: 
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Hariliku murru kordamine
Ratsionaalavaldised
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik lahutamine
Lahutamine 20 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruutvõrrand
Peastarvutamine eelkoolile
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Liitmine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Tasandilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Algebralised murrud
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonide graafikud
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 
Näide: Lahendame võrde .
Võrde põhiomadust kasutades saame, et 
.
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool 
, parem pool 
. Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
