Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.

Valem:  ehk

Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.

Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.

Näide:

Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.

Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.

Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame 

Näide: Lahendame võrde .

Võrde põhiomadust kasutades saame, et .

Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.

Saime lahendiks arvu 9.

Kontroll: vasak pool , parem pool . Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.

Vastus: lahend on 9.

Lisaks:

Võrre ja võrdekujuline võrrand. Võrdelised suurused