1) Lause lõpumärgid

 

Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.

 

Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt.

Homme hakkab kool.

Eile käisime õues.

 

Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk.

Ära mängi lolli!

Tule tuppa!

 

Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk.

Mitu tundi sul on?

Kas sa tuleksid minuga kinno?

 

2) Lauseosa 

Öeldis – Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!).

Alus – Väljendab tegijat.

Sihitis – Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud.

Määrus – Väljendab aega, kohta, viisi vms.

Täna hommikul	magasin	ma	väga sügavalt	oma voodis.
Millal?	Mida tegin?	Kes?	Kuidas?	Kus?
Määrus	Öeldis	Alus	Määrus	Määrus

 

Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.

Hiigelsuur põder                             Minu raamat                         Toa nurk

 

3) Lause liigid

 

Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega.

Päike särab taevas.

 

Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega.

Päike särab taevas ja linnud laulavad.

 

Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega.

Täna on külm. Panen mantli selga. ->  Täna on külm ning ma panen mantli selga.

 

Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks.

Mul on kodus kommi (MIDA?), šokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?).

 

4) Otsekõne

 

Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.

 

OTSEKÕNE SKEEMID:

Saatelause: „Otsekõne.!?“ (Ema hõikas: “ Tule tuppa!“)

„otsekõne,!?“ saatelause. („Mulle meeldib see,“ lausus Kati.)

„otsekõne,!?“ saatelause, „otsekõne“ („Kuule sina,“ lausus ema, „Mida sa teed?“)

Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga.

„Ema, aita mind!“                             „Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!“

 

5) Sõnaliigid

Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt.

Nimisõnad	Tähistavad	Mis? Kes?	Koer, kapp
Omadussõnad	Iseloomustavad	Missugune?	ilus, punane
Arvsõnad	Näitavad hulka	Mitu? Mitmes?	Kolm, kuues
Asesõnad	Asendavad eelmisi	Mis? Kes? Mitu? jne	Meie, see
Tegusõnad	Väljendavad tegevust	Mida tegema? jne	Sööma, joome
Määrsõnad	Näitavad aega, kohta jne	Kus? Kuidas? Miks?	Eile, seal
Kaassõnad	On koos teiste sõnadega	–	Üle (tee), (seal) pool
Sidesõnad	Seovad sõnu, lauseid	–	et, ning, ja, aga
Hüüdsõnad	Annavad edasi hüüde	–	Ai, hurraa, appi

 

6) Sidesõnad

Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega:

 

Et, sest, kuid, vaid, aga –

seisavad koma taga.

Ja, ning, ehk, ega, või –

ette koma ei käi.

 

6) Suur ja väike täht

 

Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja).

 

Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas

 

Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed.

 

esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.

 

7) Käänded

 

Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused:

 

Kääne	Küsimus	Näide
1. Nimetav	Kes? Mis?	Põõsas
2. Omastav	Kelle? Mille?	Põõsa
3. Osastav	Keda? Mida?	Põõsast
4. Sisseütlev	Kellesse? Millesse?	Põõsasse
5. Seesütlev	Kelles? Milles?	Põõsas
6. Seestütlev	Kellest? Millest?	Põõsast
7. Alaleütlev	Kellele? Millele?	Põõsale
8. Alalütlev	Kellel? Millel?	Põõsal
9. Alaltütlev	Kellelt? Millelt?	Põõsalt
10. Saav	Kelleks? Milleks?	Põõsaks
11. Rajav	Kelleni? Milleni?	Põõsani
12. Olev	Kellena? Millena?	Põõsana
13. Ilmaütlev	Kelleta? Milleta?	Põõsata
14. Kaasaütlev	Kellega? Millega?	Põõsaga

 

8) Pöördsõnad

 

Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus.

 

Ainsus			Mitmus
1. pööre	Mina	Laulan	1. pööre	Meie	Laulame
2. pööre	Sina	Laulad	2. pööre	Teie	Laulate
3. pööre	Tema	Laulab	3. pööre	Nemad	Laulavad

 

9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik

Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga.

 

Lihtminevik	Täisminevik	Enneminevik
Ma magasin	Ma olen maganud	Ma olin maganud
Sa magasid	Sa oled maganud	Sa olid maganud
Ta magas	Ta on maganud	Ta oli maganud
Me magasime	Me oleme maganud	Me olime maganud
Te magasite	Te olete maganud	Te olite maganud
Nad magasid	Nad on maganud	Nad olid maganud

 

10) Umbisikuline tegevus 

Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist tegumoodi.

 Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud

 

11) Liitsõnad

 Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades.

Lapse põlv – lapsepõlv

Vanade kodu – vanadekodu

 

Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku.

Punane kool, ilus ilm, see laps

 

Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille?

Venna raamat, isa kott

 

Kaks nimisõna kirjutatakse kokku, kui esimene näitab teise liiki ja vastab küsimusele missugune?

Jalgratas, jalgpall

 

12) Tähestik

 

Eesti tähestik:

A b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y

 

Täishäälikud:

A e i o u õ ä ö ü

 

Kaashäälikud:

B, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, š, z , ž, t, v, w, x, y

 

Kaashäälikute hulka kuuluvad ka sulghäälikud, mis moodustavad eraldi ka sulghäälikute rühma:

G, b, d, K, p, t

 

Allikas: Eesti keele reeglid