| Lahku kirjutatakse |
iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri |
| omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele |
| liigisõnana tänav, maantee, puiestee, väljak, turg vms: Pärnu maantee, Vabaduse puiestee |
| mitmuslik riigi tähenduses esinev „maa“: Vahemere maad, Aasia maad |
| Kokku kirjutatakse |
iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna: Emajõgi, Munamägi |
| omadussõnaline mittekäänduv esiosa: Pühajärv, Pühajärveni, |
| liigisõna maa: Saksamaa, Madalmaad |
| sidekriipsuga kaksikkohanimi ja ilmakaare nimetus: Uus-Meremaa, Kagu-Aasia, Lääne-Euroopa |
Loe lisaks:
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
TEST:
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Otsusta, kas kohanimed on õigesti kokku või lahku kirjutatud. Test nr1
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Otsusta, kas kohanimed on õigesti kokku või lahku kirjutatud. Test nr2
Lahku kirjutatakse
|
Kokku kirjutatakse
|
- iseseisva kohanimena esinev esiosa, nt Peipsi järv = Peipsi, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri;
|
- iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna, nt Emajõgi, Igaküla, Munamägi;
|
-
omadussõnaline käänduv esiosa, nt Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt);
|
- omadussõnaline mittekäänduv esiosa või omadussõnatüvi, nt Suursaar (Suursaarel), Pühajärv (Pühajärvel), Paljassaar (Paljassaarel);
|
- Erand isikunimi liigisõnast maa, nt Adélie maa, Baffini maa
|
- liigisõna maa, nt Novgorodimaa, Donimaa, Saksamaa, Madalmaad. Täpsemalt
|
-
traditsioonipõhimõttel liigisõnana esinev tänav, maantee, puiestee, väljak, turg vms, nt Uueturu tänav, Loode põik, Pärnu maantee.
|
- sidekriipsuga kaksikkohanimi ja ilmakaare nimetus, nt Uus-Meremaa, Kivi-Vigala, Põhja-Eesti, Kagu-Aasia, Kohtla-Järve jt.
- Erand Valgevene, Suurbritannia
|
Tabeli allikas: Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
