Naturaalarvude liitmine ja lahutamine
Naturaalarvude liitmine
| 2 | + | 3 | = | 5 | ||||
| liidetav | liidetav | summa | ||||||
 |
||||||||
| summa | ||||||||
Mitmekohaliste arvude kirjalik liitmine (Näited on nähtavad arvutis)
| Näide 1. | Näide 2. | |
 |
 |
Liitmise erijuhte
a + 0 = a, näiteks 3 + 0 = 3
0 + a = a, näiteks 0 + 4 = 4
Liitmine
| 2 | + | 3 | = | 5 | ||||
| liidetav | liidetav | summa | ||||||
 |
||||||||
| summa | ||||||||
Naturaalarvude lahutamine
| 5 | – | 3 | = | 2 | ||||
| vähendatav | vähendaja | vahe | ||||||
 |
||||||||
| vahe | ||||||||
Mitmekohaliste arvude kirjalik lahutamine. (Näited nähtavad arvutis)
| Näide 1. | Näide 2. | |
 |
 |
Lahutamise erijuhte
a – 0 = a, näiteks 3 – 0 = 3
a – a = 0, näiteks 4 – 4 = 0
0 – a ei ole teostatav naturaalarvude hulgas.
Lahutamine
Lahutamine on summa ja ühe liidetava järgi teise liidetava leidmine.
| 5 | – | 3 | = | 2 | ||||
| vähendatav | vähendaja | vahe | ||||||
 |
||||||||
| vahe | ||||||||
Lahutamine on liitmise pöördtehe. Lahutamist saab kontrollida liitmise abil.
Näide.
5 – 2 = 3
Kontroll. 3 + 2 = 5
Liitmise ja lahutamise vahelised seosed
Lahutamiseks nimetatakse summa ja ühe liidetava järgi teise liidetava leidmist.
Lahutamise õigsust saame kontrollida liitmise abil.
Näide.
6 – 4 = 2
Kontroll. 2 + 4 = 6
Neid arve seob neli võrdust.
2 + 4 = 6
4 + 2 = 6
6 – 2 = 4
6 – 4 = 2
Arvud 0 ja 1 matemaatilistes tehetes
| a + 0 = a a – 0 = a a · 0 = 0 a · 1 = a a : 1 = a a : a = 1 (kusjuures a ei ole 0) 0 : a = 0 (kusjuures a ei ole 0)NB! Nulliga ei saa jagada. |
Näiteid.
5 + 0 = 5
5 – 0 = 5
5 · 0 = 0
5 · 1 = 5
5 : 1 = 5
5 : 5 = 1
0 : 5 = 0
Vaata lisaks: Arvutamise seadused
Tehete järjekord
Kui avaldises on astendamist, korrutamis-, jagamis-, liitmis- ja lahutamistehteid, siis arvutatakse avaldise väärtus järgmises järjekorras:
- astendatakse,
- korrutatakse või jagatakse (tehete esinemise järjekorras),
- liidetakse või lahutatakse (tehete esinemise järjekorras).
Kui avaldises on ka sulud, siis tehakse esmalt sulgudes olevad tehted.
Kui avaldises on erinevates sulgudes olevaid tehteid, siis tehakse tehted esmalt ümarsulgudes, siis nurksulgudes ja seejärel looksulgudes
