NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine 10 piires
Ruumilised kujundid
Numbrilised seosed
Algebralised murrud
Ruutvõrrand
Liitmine ja lahutamine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ratsionaalavaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
xy-koordinaatsüsteem
Geomeetria
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Väike protsendiamps
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine 20 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!