NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonid ja nende graafikud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Algebralised murrud
Hariliku murru kordamine
Tasandilised kujundid
Väike protsendiamps
Liitmine 10 piires
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine 20 piires
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik liitmine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!