Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama.

Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale.

Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi. Lepatriinu tõmbas oma kollased saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna. Oh, kus häda, tõrvaplekid olid kleidi nii raskeks ja kleepuvaks muutnud, et Triinu ei saanudki õhku tõusta.

Tükk aega ronis ta puu otsa, ja kui  orava-onu kodu juba paistis, juhtus õnnetus. Orava-onu oli kuus tõrvapotti ukse alla unustanud ja hajameelne Triin komistas kõigi kuue jalakesega tõrva sisse.

Ta oli väga õnnetu ja nuttis kolm päeva ja neli ööd jutti. Sellest ajast peale ongi lepatriinu-Triinu jalakesed mustad ja kleidi seljal ilutsevad mustad täpid. Ta jalakesed ja kleit on siiani rasked ja kleepuvad ning sellepärast ta istubki  tükk aega su sõrme otsas, enne kui jaksab lendu tõusta.

Allikas: Jutuke lepatriinust